ITSPEA2025

Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) on ÜRO (Ühinenud Rahvaste organisatsioon) agentuur, mis tegeleb intellektuaalomandi (IP) kaitsega ja edendamisega rahvusvahelisel tasandil.  Käesolevas artiklis vaatlen, milline WIPO intellektuaalomandimudeli komponent on tänasel päeval kõige paremini toimiv ja millist oleks mõistlik põhjalikumalt muuta. Parimalt toimiv komponent: Kaubamärg Kaubamärgid on üks intellektuaalomandi aluspõhimõtteid, mis mängib olulist rolli nii ettevõtete kui ka tarbijate jaoks. Kaubamärk aitab luua tugeva identiteedi, mis eristab ettevõtet konkurentidest.  Registreeritud kaubamärk tagab, et tarbijad saavad osta tooteid ja teenuseid, mis vastavad nende ootustele. Näiteks kui ostade Coca-Cocalt otade  et saate just Coca-Colat, mitte Pepsit  (või vastupidi).  Tugev kaubamärk loob tarbijate seas usalduse - kui tarbijad on rahul toote või teenusega, kipuvad nad ostma sama kaubamärgi all müüdavaid tooteid uuesti.   Kaubamärgi re...

Netikett on reeglite kogum, mis reguleerib käitumist internetis. Nende rikkumine võib põhjustada arusaamatusi või solvanguid. Üks tuntumaid autoreid, kes on kirjutanud netiketist, on Virginia Shea. Tema 1994. aastal ilmunud raamat "Netiquette" kirjeldab põhimõtteid, mis aitavad internetis viisakalt käituda. Uurin nendest kaht reeglit: ühte, mida pean sama või isegi tähtsamaks kui 1990. aastatel, ja teist, mis on kaotanud oma tähtsuse. Reegel, mis on tänapäeval on sama tähtis või tähtsam kui 1990-ndatel: "Austa teiste inimeste priivatsust" Istud Facebookis või sirvid Amazonis – kõik su sammud jälgitakse ilma sinu nõusolekuta, et neid edasi müüa. Su igapäevased tegevused, nagu suhtlemine, liikumine ja ostlemine, kõik, mida teed internetis või kasutades GPS-i, jätab jälje, mida suured ettevõtted analüüsivad ja kasutavad ära. Tänapäeval on inimeste isikuandmete turve muutunud üha suuremaks probleemiks. Tänu kuritegijatele ja tehisintellektile on andmete kaitsmine veelgi...

Eesti digitaalse arengu ja e-riigi eduloo taustal on tekkimas uued probleemid, mis on seotud privaatsuse, andmekaitse ja infovabadusega. Iga kord, kui kasutad internetti, jätad maha oma jäljed, mida ettevõtted koguvad ja analüüsivad – ning seda tehakse tavaliselt ilma sinu loata. Eesti 2025.aastal Jälgimiskapitalism on majandusmudel, kus ettevõtted koguvad kasutajate andmeid, et luua personaliseeritud reklaame. Seda tehakse tavaliselt tulu teenimise eesmärgil, kuid andmeid kogutakse sageli ilma kasutaja nõusolekuta ning neid võidakse kuritarvitada, näiteks identiteedivarguse kaudu. Näiteks võib tuua juhtumi, kus kurjategijad varastasid Apotheka 700 000 kliendi andmed. Mark Andrejevic kirjeldab oma raamatus Surveillance in the Digital Enclosure digiaedikut kui interaktiivset maailma, kus inimene kasutab internetti ja annab enda kohta pidevalt uut teavet. Digiaedikut kasutavad valitsused, haridusasutused ja eraettevõtted, et kontrollida kasutajate käitumist. Näiteks on Delfi artiklid os...