Digimaailma varjatud oht ja kuidas sellega võidelda

Arvutid ja nutiseadmed arenevad pidevalt, sammudes turvalisuse edendamisega, kuid samal ajal täiustub ka pahavara. Iga päev levib internetis miljoneid uusi pahavara variante, mis otsivad viise, kuidas sinu seadmeid nakatada, andmeid varastada või süsteeme lukustada.

Selles artiklis käsitleme, kuidas ennast kaitsta, kasutades tõestatud strateegiaid – alates tehnoloogilistest lahendustest kuni kasutajate teadlikkuse tõstmiseni.

Mis on pahavara?

Pahavara (inglise keeles malware) on kuritegelikul eesmärgil loodud tarkvara, millega ründajad tungivad teiste arvutitesse või kahjustavad neid. Pahavara jaguneb mitmeks tüübiks, näiteks viirused, troojalised hobused, ussid, juuristikud, nuhkvara, lunavara ja paljud teised kahjulikud programmid. Pahavara liigid erinevad levimisviisi (nt viirused, ussid), eesmärgi (nuhkimine, lunaraha), varjatuse taseme ja kahjustuse ulatuse poolest. Pahavara võib arvutisse pääseda mitmel viisil: nakatunud andmekandjate kaudu, pettusliku e-kirja manuse kaudu, internetist alla laaditud failidest või läbi nõrga või puuduliku tulemüüri. 

Tehnoloogia

Millised tehnoloogilised lahendused kaitsevad sinu ja sinu töökoha andmeid pahavara rünnakute eest:

  • Tulemüür (ingl firewall) - tarkvaraline või riistvaraline turvasüsteem, mis kontrollib arvutivõrku sisenevat ja väljuvat liiklust ning blokeerib ohtlikke ühendusi kehtestatud turvareeglite alusel. Igas arvutis on tulemüür vaikimisi installitud, kuid tuleb kontrollida, kas see on sisse lülitatud.
  • Viirustõrje (ingl anti-malware) - tarkvara, mis tuvastab, blokeerib ja eemaldab arvutiviiruseid ning muud pahavara.
  • Automaatsed uuendused - Süsteemide ja tarkvara uuendamine sulgeb turvaaugud, mida pahavara kasutada võib (nt Windowsi). Viimaste aastate üks tuntumaid pahavara rünnakuid, nagu WannaCry, kasutas vanade süsteemide turvaauke.
  • Andmete varundus - On oluline teha andmetest varukoopiaid enne, kui juurdepääs originaalfailidele kaob.

Koolitus
Inimeste teadlikkus vähendab pahavara leviku tõenäosust:
  • Ohutu veebikäitumine - Õpetada tuvastama kahtlaseid allalaadimisi (nt "TASUTA mängud", ebaseaduslikud filmid) ja vältima avalike Wi-Fi-võrkude kasutamist tundlikuks tegevuseks
  • Ettevaatust e-postigaÄrge avage tundmatutelt inimestelt saabunud e-posti manuseid ega klikkige kirjas olevatele linkidele, nad võivad sisaldata pahavara või linkid, mis laadivad seda.
  • Simulatsioonid - Korralda kampaaniaid, kus töötajad peavad tuvastama näidis-pahavara meile või võltsitud veebilehti.
Reeglid
Selged protseduurid ja poliitikad tagavad, et turvameetmed järgitakse süsteemselt:
  • Tarkvara installimise kontroll -  Keelata tarkvara alla laadimine ilma IT-osakonna kinnituse.
  • Juurdepääsu piiramine töötajad saavad ligi ainult nendele ressurssidele, mida tööks vaja.
  • Auditid ja testid -  Korrapärane turvatestid ja seadmete skaneerimine varjatud pahavara jaoks.
  • USB-seadmete ohutus - Keelata võõraste USB-kettade kasutamine, mis võivad sisaldada peidetud pahavara.
  • Insidentide protokoll - Selge plaan pahavara leviku korraks (nt isoleeri nakatunud seade, kontrolli varukoopiaid, teata asjakohastele asutustele).


Pea meeles: head turvaharjumused on nagu hambapesu - lihtsad igapäevased toimingud, mis hoidavad sind suuremate probleemide eest. Alusta nendest põhiasjadest ja oled juba palju turvalisem!

Comments

Popular posts from this blog

kolm põnevat IT-lahendust (1. nädal)

LibreOffice arendus- ja ärimudel

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber