E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

UNIX

Unix loodi 1969. aastal Bell Labsis (hiljem AT&T) ning sellest arenesid edasi sellised süsteemid nagu macOS ja Linux. Viimasest on omakorda välja arenenud paljud operatsioonisüsteemid (nt Android) ja erinevad distributsioonid.

Algul kirjutati Unix assembly-programmeerimiskeeles, kuid 1973. aastal kirjutati see ümber C-keelde. C-keel võimaldas operatsioonisüsteemi muuta portatiivseks, st seda sai hõlpsasti kohandada erinevatele riistvaradele ilma suuremate koodimuudatusteta.

Unix on eriti levinud serverites ja andmekeskustes. Andmebaasid nagu MySQL, PostgreSQL ja Oracle DB töötavad sageli Unixil. Paljud veebiserverid (nt Apache ja Nginx) põhinevad Unixil või selle järeltulijatel (nt Linuxil ja FreeBSD-l). Unixit kasutatakse ka võrguseadmetes (nt Cisco IOS) ning pilveteenused, nagu Amazon Web Services (AWS), Google Cloud ja Microsoft Azure, põhinevad Unixil või Unix-põhistel süsteemidel.


Daisy Wheel Printer

1969.aastal töötas välja David S. Lee(Mõned allikad ütlevad, et esimene selllise löökprinteri leiutaja oli Andrew Gabor.) esimese sellise löökprinteri kus metallist või plastist kettast, millel olid tähed, numbrid või erilised sümbolid, mida sai printeriga trükkida., printer pöörles ketast vastava tähemärgi kohale. Seejärel lõi haamer märki läbi tindilindi, jättes selle trükipinnale jälje. 

Need printerid olid populaarsed 1970ndatel ja 1980ndatel, kuna suutsid toota väga teravaid ja puhtaid tekste, mis olid sarnased trükimasinalõpptootega, ning olid kaks korda kiiremad kui trükimasinad.

Kuid nad kaotasid oma populaarsuse tänu inkjet- ja laserprinteritele, mis olid kiiremad, vaiksemad, vajasid vähem hooldust ja olid kokkuvõttes efektiivsemad.



Allikas: https://www.homecomputermuseum.nl/




https://www.techtarget.com/searchdatacenter/definition/Unix

https://www.opengroup.org/membership/forums/platform/unix

https://www.tpointtech.com/daisy-wheel-printer

Comments

Popular posts from this blog

kolm põnevat IT-lahendust (1. nädal)

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond