E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

UNIX

Unix loodi 1969. aastal Bell Labsis (hiljem AT&T) ning sellest arenesid edasi sellised süsteemid nagu macOS ja Linux. Viimasest on omakorda välja arenenud paljud operatsioonisüsteemid (nt Android) ja erinevad distributsioonid.

Algul kirjutati Unix assembly-programmeerimiskeeles, kuid 1973. aastal kirjutati see ümber C-keelde. C-keel võimaldas operatsioonisüsteemi muuta portatiivseks, st seda sai hõlpsasti kohandada erinevatele riistvaradele ilma suuremate koodimuudatusteta.

Unix on eriti levinud serverites ja andmekeskustes. Andmebaasid nagu MySQL, PostgreSQL ja Oracle DB töötavad sageli Unixil. Paljud veebiserverid (nt Apache ja Nginx) põhinevad Unixil või selle järeltulijatel (nt Linuxil ja FreeBSD-l). Unixit kasutatakse ka võrguseadmetes (nt Cisco IOS) ning pilveteenused, nagu Amazon Web Services (AWS), Google Cloud ja Microsoft Azure, põhinevad Unixil või Unix-põhistel süsteemidel.


Daisy Wheel Printer

1969.aastal töötas välja David S. Lee(Mõned allikad ütlevad, et esimene selllise löökprinteri leiutaja oli Andrew Gabor.) esimese sellise löökprinteri kus metallist või plastist kettast, millel olid tähed, numbrid või erilised sümbolid, mida sai printeriga trükkida., printer pöörles ketast vastava tähemärgi kohale. Seejärel lõi haamer märki läbi tindilindi, jättes selle trükipinnale jälje. 

Need printerid olid populaarsed 1970ndatel ja 1980ndatel, kuna suutsid toota väga teravaid ja puhtaid tekste, mis olid sarnased trükimasinalõpptootega, ning olid kaks korda kiiremad kui trükimasinad.

Kuid nad kaotasid oma populaarsuse tänu inkjet- ja laserprinteritele, mis olid kiiremad, vaiksemad, vajasid vähem hooldust ja olid kokkuvõttes efektiivsemad.



Allikas: https://www.homecomputermuseum.nl/




https://www.techtarget.com/searchdatacenter/definition/Unix

https://www.opengroup.org/membership/forums/platform/unix

https://www.tpointtech.com/daisy-wheel-printer

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

kolm põnevat IT-lahendust (1. nädal)

1.Internet Minu arvates on üks tähtsamaid IT-lahendusi Internet (Interconnected Network). Internet on tänapäeva ühiskonna üks olulisemaid tehnoloogiaid, kuna see ühendab inimesi, ettevõtteid ja seadmeid üle kogu maailma. Internet on detsentraliseeritud, mis tähendab, et selle toimimist ei juhi üks keskne asutus. Seadmete omavahelise suhtluse võimaldamiseks toetub see protokollidele (nt TCP/IP) ja standarditele (nt 802.11n), mis määravad, kuidas andmete väikesed üksused on vormindatud, adresseeritud ja edastatud. Tänu Internetile saame lihtsamini suhelda inimestega üle maailma, info on palju kergemini kättesaadav, samuti on võimalik osta erinevaid tooteid ja töötada kodu mugavusest. 2.Nokia N-Gage Nokia N-Gage (2003–2005) oli Nokia katse ühendada mobiiltelefon ja kaasaskantav mängukonsool. See pidi olema konkurent Nintendo Game Boy Advance'ile , kuid ebaõnnestus mitmel põhjusel. Läbikukkumise peamised põhjused olid järgmised: Seade maksis rohkem kui Game Boy Advance , kuid mängude ...
Read more

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Eesti digitaalse arengu ja e-riigi eduloo taustal on tekkimas uued probleemid, mis on seotud privaatsuse, andmekaitse ja infovabadusega. Iga kord, kui kasutad internetti, jätad maha oma jäljed, mida ettevõtted koguvad ja analüüsivad – ning seda tehakse tavaliselt ilma sinu loata. Eesti 2025.aastal Jälgimiskapitalism on majandusmudel, kus ettevõtted koguvad kasutajate andmeid, et luua personaliseeritud reklaame. Seda tehakse tavaliselt tulu teenimise eesmärgil, kuid andmeid kogutakse sageli ilma kasutaja nõusolekuta ning neid võidakse kuritarvitada, näiteks identiteedivarguse kaudu. Näiteks võib tuua juhtumi, kus kurjategijad varastasid Apotheka 700 000 kliendi andmed. Mark Andrejevic kirjeldab oma raamatus Surveillance in the Digital Enclosure digiaedikut kui interaktiivset maailma, kus inimene kasutab internetti ja annab enda kohta pidevalt uut teavet. Digiaedikut kasutavad valitsused, haridusasutused ja eraettevõtted, et kontrollida kasutajate käitumist. Näiteks on Delfi artiklid os...
Read more