Posts

Digimaailma varjatud oht ja kuidas sellega võidelda

Arvutid ja nutiseadmed arenevad pidevalt, sammudes turvalisuse edendamisega, kuid samal ajal täiustub ka pahavara.  Iga päev levib internetis miljoneid uusi pahavara variante, mis otsivad viise, kuidas sinu seadmeid nakatada, andmeid varastada või süsteeme lukustada. Selles artiklis käsitleme,  kuidas ennast kaitsta , kasutades tõestatud strateegiaid – alates tehnoloogilistest lahendustest kuni kasutajate teadlikkuse tõstmiseni. Mis on pahavara? Pahavara (inglise keeles  malware ) on kuritegelikul eesmärgil loodud tarkvara, millega ründajad tungivad teiste arvutitesse või kahjustavad neid.  Pahavara jaguneb mitmeks tüübiks, näiteks viirused, troojalised hobused, ussid, juuristikud, nuhkvara, lunavara ja paljud teised kahjulikud programmid.  Pahavara liigid erinevad levimisviisi (nt viirused, ussid), eesmärgi (nuhkimine, lunaraha), varjatuse taseme ja kahjustuse ulatuse poolest.   Pahavara võib arvutisse pääseda mitmel viisil: nakatunud andmekandjate kaudu, ...
Post a Comment
Read more

IT-tugilahendused

Kui mõelda IT-tugilahenduste (nagu ekraanilugejad, häälitsustehnoloogia, eriprogrammid keele- või liigutuspuudega inimestele) korraldamisele Eestis, tekib mitu olulist küsimust:   kas see on puhttehniline küsimus, abivahendi küsimus või laiem sotsiaalne probleem?   Kuidas seda rahastada ja millised on teiste riikide kogemused?  Kui saaksin  IT-tugilahenduste otsustajaks Eestis , teeksin järgmised sammud, et tagada nende lahenduste ligipääsetavus, kasutatavus ja jätkusuutlikkus: Tehnoloogia vs abivahend? Sellel küsimusel on suur mõju sellele,  kumb ministeerium peaks neid lahendusi korraldama  ja kuidas neid rahastataks. Kui tehnoloogia, siis vastutab Majandusministeerium (nagu arvutid) . Kui abivahend (nagu kuuldeaparaat), peaks Sotsiaalministeerium neid reguleerima.  Ka hea variant on Kombineerida –   IT-tugilahendused tuleks pidada  erivajadustega inimeste abivahenditeks , kuid nende arendamine ja levitam...
Post a Comment
Read more

LibreOffice arendus- ja ärimudel

Mis on LibreOffice? LibreOffice on  avatud lähtekoodiga kontoritarkvara ,  mis pärineb OpenOffice’ist,  kuid on sellest oluliselt arenenum. LibreOffice on tasuta  alternatiiv Microsoft Office’ile, töötab viimase failidega ( .doc, .docx, .xls, .xlsx, .ppt, .pptx ) ja   ei jaga sinu andmeid .  Selle looja,  The Document Foundation  (TDF) , loodi 2010. aastal, et tagada kontoritarkvara areng sõltumatult suurfirmadest. TDF  koordineerib arendust ja tagab projekti pikaajalise ellujäämise. LibreOffice sisaldab:  Writer ( tekstiredaktor ),  Impress  ( esitlused),  Calc  (arvutustabelid), Base   (andmebaaside haldus) ja Math (valemiredaktor). Arendusmudel LibreOffice’i arendusprotsess järgib  avatud lähtekoodiga (FOSS – Free and Open Source Software) mudelit. Tarkvara arendamisega tegelevad: Vabatahtlikud arendajad: üksikud enthuasistid, kes parandavad väiksemad vead, tõlkivad ja lisavad funktsioonid omast vabast ...
Post a Comment
Read more

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Juhtimisel pole ainuõiget viisi, kuidas juhtida. Inimesed juhivad erinevalt – sõltuvalt oma isiksusest, väärtustest ja kogemustest. Mõni juht paistab silma suhtlemisoskuse ja empaatia poolest, teine liigub kiirelt edasi ideede ja tegevuste kaudu. Mõlemad võivad olla sama edukad, lihtsalt erineval moel.  Selles artiklis toon näitena kaks silmapaistvat IT-juhti, kes kehastavad kahte väga erinevat juhitüüpi – ühe, kelle tugevus on suhtlemine ja inimeste ühendamine, ning teise, kes on arengumootor ja loov käivitaja. Satya Nadella - õpetaja ja suhtleja 2014.aastal Microsofti juhtimise võtnud üle Satya Nadella on hea näide õpetaja- ja suhtleja-tüüpi juht. Tema juhtimis filoosofia põhineb empatiaal ja õppimisel. Ta usub, et empaatia aitab juhil mõista kliente, töötajaid ja partnereid sügavamal tasandil , mis omakorda võimaldab paremaid otsuseid ja innovatsiooni.  Erinevalt eelkäijatest pole Nadella tuntud kui karm ja jäik juht. Ta julgustab koostööd erinevate osakondade vahel , toet...
Post a Comment
Read more

E-ITSPEA 8: IT proff...?

Just lõpetasin kooli ja tean kindlalt üht asja – tahan tegeleda IT-ga. Küsimus on aga selles, kuidas seda kõige paremini teha. Kas minna ülikooli ja omandada kõrgharidus? Kas valida kutseharidus ja õppida praktilisemalt? Või hoopis keskenduda sertifikaatidele ja sukelduda kiiresti tööturule? Igal teekonnal on omad plussid ja miinused, ning praegu kaalun, milline neist võiks olla minu jaoks parim. Kas valin kutseharidust? Kui soovid rohkem praktikat ja kiiremini siseneda tööturule, siis on hea mõte omandada kutsekõrgkooli diplom. See sobib neile, kes soovivad keskenduda konkreetsele tehnoloogiale ilma pika teoreetilise ettevalmistuseta. Siis Kõrgharidus? Kui soovid süveneda valitud erialasse ning arendada analüütilist mõtlemist, on kõrgkooli uksed sinu jaoks avatud. Kuigi kõrgkooliõpe sisaldab teoreetilisi aineid, on ka seal praktika olulisel kohal. Lisaks teevad kõrgkoolid koostööd ettevõtetega, et pakkuda tudengitele võimalusi reaalsete projektide kallal töötamiseks, nagu näiteks TalT...
Post a Comment
Read more

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) on ÜRO (Ühinenud Rahvaste organisatsioon) agentuur, mis tegeleb intellektuaalomandi (IP) kaitsega ja edendamisega rahvusvahelisel tasandil.  Käesolevas artiklis vaatlen, milline WIPO intellektuaalomandimudeli komponent on tänasel päeval kõige paremini toimiv ja millist oleks mõistlik põhjalikumalt muuta. Parimalt toimiv komponent: Kaubamärg Kaubamärgid on üks intellektuaalomandi aluspõhimõtteid, mis mängib olulist rolli nii ettevõtete kui ka tarbijate jaoks. Kaubamärk aitab luua tugeva identiteedi, mis eristab ettevõtet konkurentidest.  Registreeritud kaubamärk tagab, et tarbijad saavad osta tooteid ja teenuseid, mis vastavad nende ootustele. Näiteks kui ostade Coca-Cocalt otade  et saate just Coca-Colat, mitte Pepsit  (või vastupidi).  Tugev kaubamärk loob tarbijate seas usalduse - kui tarbijad on rahul toote või teenusega, kipuvad nad ostma sama kaubamärgi all müüdavaid tooteid uuesti.   Kaubamärgi re...
Post a Comment
Read more

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Netikett on reeglite kogum, mis reguleerib käitumist internetis. Nende rikkumine võib põhjustada arusaamatusi või solvanguid. Üks tuntumaid autoreid, kes on kirjutanud netiketist, on Virginia Shea. Tema 1994. aastal ilmunud raamat "Netiquette" kirjeldab põhimõtteid, mis aitavad internetis viisakalt käituda. Uurin nendest kaht reeglit: ühte, mida pean sama või isegi tähtsamaks kui 1990. aastatel, ja teist, mis on kaotanud oma tähtsuse. Reegel, mis on tänapäeval on sama tähtis või tähtsam kui 1990-ndatel: "Austa teiste inimeste priivatsust" Istud Facebookis või sirvid Amazonis – kõik su sammud jälgitakse ilma sinu nõusolekuta, et neid edasi müüa. Su igapäevased tegevused, nagu suhtlemine, liikumine ja ostlemine, kõik, mida teed internetis või kasutades GPS-i, jätab jälje, mida suured ettevõtted analüüsivad ja kasutavad ära. Tänapäeval on inimeste isikuandmete turve muutunud üha suuremaks probleemiks. Tänu kuritegijatele ja tehisintellektile on andmete kaitsmine veelgi...
Post a Comment
Read more